Foto: avatud allikatest
Millised märgid viitavad madalale intelligentsusele, kuidas seda parandada?
Allikas:
Intelligentsus hõlmab võimeid õppida, mõelda, lahendada probleeme ja kohaneda uute olukordadega, mis väljendub inimese käitumises ja harjumustes. Seda arvesse võttes võivad mõned harjumused reedada inimese intelligentsuse puudumise.
Psühholoogid on nimetanud 8 teatud käitumisharjumust, mis võivad olla märgid madalamast intellektuaalsest arengust. Neid harjumusi muutes saab oma intelligentsust parandada.
Uudishimu puudumine, ükskõiksus maailma suhtes
Uudishimu on seotud intelligentsusega. Mitte ilma põhjuseta ei öelnud Albert Einstein ise enda kohta: “Mul ei ole mingit erilist annet. Ma olen ainult kirglikult uudishimulik.” Psühholoogid nõustuvad Einsteiniga ja peavad uudishimulikkust kõrgema intelligentsuse põhinäitajaks.
Seega ei ole üllatav, et uudishimu puudumine võib tähendada vastupidist. Kui inimene ei huvitu maailmast, ei näita huvi uute asjade vastu, ei ole millegi vastu kirglik, ei hooli, võib see viidata madalamale intelligentsuse tasemele.
Kuid pidage meeles, et uudishimu on võimalik arendada – kunagi ei ole liiga hilja näidata rohkem huvi ümbritseva maailma vastu.
Asjade edasilükkamine homsele, sagedane edasilükkamine
Prokrastinatsioon ehk edasilükkamine on psühholoogiline termin, millega määratletakse inimese kalduvust lükata ebameeldivad ülesanded hilisemaks ja püüda tegeleda ainult nendega, mis toovad rõõmu või kiiremaid tulemusi.
Me kõik viivitame aeg-ajalt, kuid psühholoogide sõnul võib sagedane ja krooniline viivitamine olla märk intelligentsuse langusest. Viivitamise harjumus, ebaefektiivne ajajuhtimine ja suutmatus oma aega targalt kasutada mõjutavad meie täidesaatvaid oskusi – intelligentsuse üht komponenti.
Krooniline edasilükkamine ei põhjusta mitte ainult tarbetut stressi, vaid mõjutab ka üldist tootlikkust ja töö kvaliteeti. Sellest käitumisest saab aga üle saada, kui seada realistlikud eesmärgid, jagada ülesanded arusaadavateks tükkideks ja premeerida end nende õigeaegse täitmise eest. Nii saate mitte ainult suurendada oma tootlikkust, vaid ka parandada oma probleemide lahendamise oskust ja otsuste tegemise oskust.
Võimetus kuulata
Kas te olete kunagi märganud, et mõned inimesed ei oska kuulata või õigemini ei kuule vestluspartnerit. Psühholoogide sõnul võib kehv kuulamisoskus viidata madalamale intelligentsuse tasemele.
Fakt on see, et kuulamisoskus eeldab öeldu mõistmist, tõlgendamist ja hindamist, mis nõuab märkimisväärset kognitiivset töötlemist. Järelikult, kui vestluspartneril on raskusi vestluse jälgimisega ja ta jätab võtmeküsimused tähelepanuta, võib see viidata kognitiivsele puudele.
Seda toetavad uuringud, mille kohaselt need, kes oskavad kuulata, ei ole mitte ainult paremad teiste mõistmisel, vaid ka paremad probleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel kui teised. See tuleneb sellest, et aktiivne kuulamine parandab meie võimet töödelda teavet ja mõelda kriitiliselt, mis on intelligentsuse oluline aspekt.
Tegelikult on kuulamine midagi enamat kui lihtsalt sõnade kuulamine, see on oskus mõista ja tõlgendada. Nii et järgmine kord, kui teil on vestlus, veenduge, et te kuulate, see võib oluliselt parandada teie kognitiivseid võimeid.
Kohanemisvõimetus
Psühholoogid seostavad kõrget intelligentsust sageli võimega kohaneda uute olukordade ja keskkondadega. See tuleneb sellest, et muutustega kohanemine nõuab probleemide lahendamise oskust, loovust ja kiiret mõtlemisvõimet, mis on intelligentsuse tunnused. Muutustele avatus ja kohanemisvõime ei tee elu lihtsalt lihtsamaks, vaid on intelligentsuse tunnus. Võtke muutused vastu, õppige uutest kogemustest ja laske oma intelligentsusel areneda.
Soovimatus ennast parandada
Isiklik areng ja eneseareng on elukestev teekond. Need nõuavad valmisolekut õppida, muutuda ja, mis kõige tähtsam, tunnistada oma nõrkusi.
Siiski on inimesi, kes on alati rahul oma praeguse olukorraga, ilma soovita areneda või täiustuda, mis viitab madalale intelligentsuse tasemele. Miks? Sest valmisolek areneda ja täiustuda eeldab eneseteadlikkust, kriitilist mõtlemist ja võimet võtta vastu uusi väljakutseid.
Elu on ilus kasvu- ja õppimisrännak. Iga päev võimaldab meil muutuda paremaks versiooniks iseendast. Nii et ärge vältige neid võimalusi. Võtke need kogu südamest vastu.
Liigne enesekindlus oma teadmistes
Enesekindlus on suurepärane omadus, kuid see võib, eriti kui tegemist on oma teadmistega, olla lõksuks. Liigne enesekindlus võib viia suutmatuseni tunnistada vigu, mis takistab õppimist ja arengut. Samuti võib see viia uue teabe omandamise blokeerimiseni, kaotades arenguperspektiivi.
Järeldus on siinkohal lihtne: jääge alandlikuks, tunnistage, et alati on midagi ja keegi, kellelt õppida ja kasvada. Olge avatud, tunnistage oma vigu ja ärge kunagi lõpetage õppimist.
Erinevate arvamuste eiramine
Kujutage ette maailma, kus kõik mõtlevad ühtemoodi. See ei tundu mitte ainult igav, vaid võib ka viidata madalamale intelligentsuse tasemele.
Psühholoogid märgivad, et erinevate seisukohtade eiramine ja rangelt oma arvamuse järgimine viitab väiksemale kognitiivsele paindlikkusele. Erinevate seisukohtade mõistmine nõuab empaatiavõimet, kriitilist mõtlemist ja probleemide lahendamise oskust.
Niisiis, kui te pidevalt teiste inimeste arvamusi või seisukohti tagasi lükkate, võib olla aeg muutuda.
Madal eneseteadvus
Eneseteadlikkus on intelligentsuse peamine omadus. Need, kellel puudub eneseteadlikkus, kes ei mõista oma tugevaid ja nõrku külgi, on sageli ebasoodsas olukorras, kui tegemist on intellektuaalse arenguga. Eneseteadlikkus eeldab ju eneserefleksiooni, emotsionaalset intelligentsust ja oskust ennast kriitiliselt analüüsida, mis on märk kõrgemast intelligentsusest. Ilma selleta muutub isiklik areng ja õppimine keeruliseks.
Seega mõtiskle oma tegude, otsuste, käitumise ja harjumuste üle. Mõistke ennast paremini ja muutke harjumusi, mis viitavad madalale intelligentsusele, arendage ennast ja oma intelligentsust.
Sait ei ole turvaline! Kõik teie andmed on ohus: paroolid, brauseri ajalugu, isiklikud fotod, pangakaardid ja muud isiklikud andmed on ründajate poolt kasutuses.
