Foto: avatud allikatest
Psühholoogid selgitavad, miks on ohtlik neid sõnu öelda
Kriisid juhtuvad abielus, kuid kui naine paneb pidevalt kogu süü oma abikaasale, muutub see ohtlikuks signaaliks. Psühholoogid hoiatavad: harjumus süüdistada partnerit enda ebaõnnestumistes hävitab usalduse ja süvendab konflikte, kirjutab Your Tango.
Miks naised süüdistavad oma mehi?
Põhjuseid võib olla palju, alates kaitsemehhanismidest ja soovimatusest tunnistada oma vastutust kuni tegeliku toetuse puudumise tunnetamiseni.
“Selleks, et olla tõeliselt õnnelik suhtes, tuleb tähelepanu pöörata endale, mitte partnerile,” selgitab psühholoog Jeffrey Bernstein.
11 tüüpilist süüdistuslauset
Eksperdid toovad välja kõige levinumad väited, mida naised kasutavad, kui nad kõik probleemid oma abikaasale külge panevad:
- “See kõik on sinu süü” – klassikaline viis vastutuse vältimiseks.
- “Sa ei kuula kunagi ära” – näitab, et ei tunne end ära kuulatud olevat.
- “Kui sa oleksid mind kuulanud, poleks seda kõike juhtunud” – manipuleerimise ja gaasivalgustuse vorm.
- “Sa ei toeta mind kunagi” – süüdistus tähelepanu ja abi puudumises.
- “Sa oled põhjus, miks ma nii õnnetu olen” – ebatervislik õnne nihutamine ainult oma partnerile.
- “Sa ei mõista mind” – annab märku suhte emotsionaalsest lagunemisest.
- “Sa kasutad mind ainult ära” – tunne, et armastus on kadunud.
- “Ma olen alati paha poiss” – ohvri mängimine ja rollide vahetamine.
- “Sa ei tee kunagi midagi õigesti” – ülepaisutatud ootused ja pidev kriitika.
- “Sa oled nii pettumust valmistav” – viis väljendada rahulolematust, lastes selle oma partneril välja.
- “Ma soovin, et sa oleksid rohkem nagu [кого-то другого]” on ohtlik võrdlus, mis devalveerib meest.
Pidevad süüdistused tekitavad nõiaringi: mees tunneb end süüdi ja distantseerub, samal ajal kui naine on veelgi enam veendunud, et ta “ei vasta tema ootustele”. Selle tulemusena konfliktid eskaleeruvad ja vestlused muutuvad kaebusteks.
Eksperdid soovitavad pöörata tähelepanu nendele lausetele kui häirekelladele, mis annavad märku vajadusest ausa dialoogi või isegi pereteraapia järele.
