Foto: avalikest allikatest
Kuidas valida pliidi jaoks õiget puitu, kuidas seda süüdata, kuidas korstnat puhastada
Traditsiooniline kütmine pliidi või kaminaga ei ole lihtsalt mehaaniline puidu põletamine, vaid tõeline kunst, mis nõuab tule, suitsu ja soojusvoogude käitumise mõistmist. Kogenud pliidimeistrid, kes on aastakümneid sellele käsitööle pühendunud, kinnitavad: pliidi laitmatu töö ja puhas korsten on detailidele pööratud tähelepanu tulemus, alates kütuse valikust kuni tõmbekontrolli keerukusteni.
Nõuetekohane töö ei taga mitte ainult tõhusat kuumust, vaid on ka tuleohutuse võti.
Kütuse valik: puhta põlemise võti
Soojuse kvaliteet ja korstna puhtus on otseselt seotud sellega, mida te tulekoldesse panete.
Eduka kütmise nurgakivi on täiesti kuiv küttepuu, mille niiskusesisaldus on alla 20 protsendi. Niiske puit tekitab puhta soojuse ja kondensaadi asemel paksu, teravat suitsu, mis seguneb tahmaga ja moodustab ohtliku sademe.
Parimaks peetakse kõva lehtpuud, näiteks tamme, pööki või kummelit. Need annavad ühtlast ja pikka kuumust ning jätavad minimaalselt tahma.
Ettevaatlik tuleb olla kaskega, mis sisaldab tõrva, ja vaigurikaste okaspuudega – need on peamised “tarnijad”, kelle tahmakas tahm settib korstnasse.
Kogenud pliidiehitajad hoiatavad – pliit ei ole mingil juhul põletusahi, plasti või värvitud puidu põletamine on rangelt keelatud.
Korralik põletamine algab juba ammu enne, kui paned tiku peale.
Kuidas pliidi süütamine: tõmbetuule tagamine
Süütamise edukus sõltub sellest, kui kiiresti suudate korstna “käivitada”, tagades stabiilse tõmbetuule.
Kõige alguses ärge kunagi piirake õhuvarustust, avades puhumisava nii palju kui võimalik. Hapnikupuudus alguses viib “loidale” põlemisele ja liigsele tahma moodustumisele.
Kui kütteseadet ei ole pikka aega kasutatud, võib korsten olla külmaga täidetud. Sellisel juhul soojendage korstnat, põletades väikese koguse paberit või puuhakke otse tulekoldes, et tekitada kiire kuuma õhuvool, mis aktiveerib loomuliku tõmbe.
Küttepuude virn peaks olema kerged: kuiv puuhake ja paber restile ning väikesed kuivad palgid peal, et tagada kiire temperatuuritõus.
Kui tuli on hästi kütetud, alustate põlemise reguleerimise faasi.
Protsessi reguleeritakse peamiselt puhuri abil, mis sulgemise või avamisega reguleerib õhuvarustust ja seega ka kuumuse intensiivsust. Ventilaatori sulgemist saab alustada alles siis, kui puit on täielikult ära põlenud ja muutunud söeks ning sinine leek (süsinikmonooksiidi märk) on kadunud. Klapi varajane sulgemine on äärmiselt ohtlik.
Pliit ise annab selgeid signaale, et see vajab puhastamist – kui helekollane leek muutub tumepunaseks või tuhm-oranžiks, on see märk ebapiisavast tõmbest. Puudulik põlemine, paks must suits korstnast ja püsiv põlengu lõhn ruumis viitavad kõik sellele, et korsten on kriitiliselt ummistunud.
Pliidi hooldamine: kuidas korstnat puhastada
Kogenud ahjude valmistaja kinnitab, et regulaarne hooldus nõuab palju vähem vaeva kui hooletusse jäetud ummistuse eemaldamine.
Efektiivne meetod puhtana hoidmiseks on termorünnak ja selleks kasutage regulaarselt haabepuid. Need põlevad nii kõrgel temperatuuril, et nende võimas kuum õhuvool “tulistab” kerge tahma korstnast välja. Samuti töötab hästi “vanaema” meetod – kartulikoorte põletamine kord kuus, sest tärklis lahutab tuha sisse murenevat tahma.
Konstruktsiooniliselt on oluline meeles pidada, et telliskivikorstnate ehitamisel tuleb siseseinad põhjalikult vuukida, et tahm ei jääks millegi külge kinni. Hooldust täiendab korstna hooajaline ülevaatus enne iga kütteperioodi, eriti torukõverate juures, kuhu tahm koguneb kõige kiiremini.
