Foto: avatud allikatest
Enamiku paaride saatuslik viga on arvata, et kui nad armastavad teineteist, kaovad automaatselt kõik erimeelsused, ütles psühholoog
Ameerika psühholoog Mark Travers on nimetanud kaks kõige olulisemat õppetundi, mida partnerid peaksid enne abiellumist õppima. Forbesile kirjutatud artiklis märkis ta, et armastusest üksi ei piisa sageli, et toetada teineteist kõigis abieluelu tõusudes ja mõõnades.
“Ent kui abielud lagunevad, viitavad partnerid tavaliselt põhjustena “armastusest välja langemisele” või “teineteisele mittevastavusele”. Kuid üheksa korda kümnest ei ole probleem tingitud ühest valest valikust või ühest halvast õhtust. Enamasti ei oska partnerid lihtsalt abielu sõlmides olla abielus,” ütles ta.
Tema sõnul on olemas teatud “abielutunnid”, mida iga paar peaks õppima, enne kui nad otsustavad oma elu ühendada.
Ja siin on need kaks kõige olulisemat õppetundi, mida Travers aastakümnete pikkuste psühholoogiliste uuringute põhjal välja tõi:
Probleemid ei kao pärast “jah” ütlemist
Dr. John Gottmani uuringud näitavad, et umbes 69% abieluprobleemidest on “püsivad”. Teisisõnu, enamik neist ei lahene ükskord ja lõplikult, vaid neid tuleb ikka ja jälle arutada ja uuesti läbi vaadata. Kuigi see võib tunduda hirmutav, ei ole see tegelikult halb asi. Abielu toob peaaegu alati kokku väga erinevate harjumuste, maitsete ja temperamendiga inimesed. Konflikte on oodata; palju häirivam oleks kogu aeg kõiges üksmeelele jõuda. Enamiku paaride saatuslik viga on arvata, et kui nad armastavad teineteist, kaovad automaatselt kõik erimeelsused; armastus ise “kannab” raskustest läbi. Tegelikult ei vii miski nii palju pettumusteni kui selline mõtlemine. Isegi kõige õnnelikumad ja tervemad paarid tülitsevad.
Abielu ei ole ühekordne valik
Üks kõige püsivamaid müüte abielu kohta on, et kõige raskem on pulmapäev. Öeldakse, et kui te saate abikaasaks, ütlete abieluvande ja kirjutate alla paberile, siis kõik muu “loksub” iseenesest paika. Kuid see on kaugel tõest. Ajakirjas Psychological Inquiry avaldatud 2014. aasta uuringus väidetakse, et tänapäeva abielu nähakse sageli pigem isikliku rahuldamise vahendina kui vastastikuse sideme või isegi armastuse liiduna. Kaasaegsed abikaasad ootavad, et nende partner oleks justkui Šveitsi nuga: kaasvanem, sissetulekuallikas, parim sõber, usaldusisik, inspiratsiooniallikas. Oluline on mõista: see nõuab pingutust ja hoolt. See ei toimu kohe. Hea abielu sõltub sellest, kui hea partner te ise olete. Abielu ei ole ainult juriidiline või staatuse mõiste. See on rida otsuseid, mida te iga päev teete ja mis lõppkokkuvõttes määravad, kas teie armastus jääb püsima.
Psühholoog väitis, et abi on sellest, kui abielu ei näe mitte ühekordse lepinguna, vaid tegevuste süsteemina, mida tuleb igapäevaselt säilitada. Erinevatel aegadel tulevad need pingutused kergelt ja mõnikord väga raskelt. Kuid just selline lähenemine muudab abielu jätkusuutlikumaks.
